Kohale jõudes esimestel päevadel näidati mulle maja, kus mis kõik asjad on ja ka linna ning ümbruskonda ning tutvusin ka oma kahe õega Paulina ja Charlottega ja Paulina kuti Tobiga. Nad olid täitsa toredad ja siis kui nemad siin olid oli mul ka midagi teha. Tuleb tunnistada, et kui sa oled just jõudnud võõrale maale ja sul on vaheaeg, siis on ikka kuradi igav küll. Mul ei olnud mitte midagi teha, aegajalt käisime perega kuskil midagi tegemas ja õnneks tänu mu nooremale õele, kes hetkel Argentiinas on tutvusin ma ka mõne inimesega enne kooli ja tänu sellele olid mõned päevad jälle sisustatud, aga üldiselt on olnud ikka üpriski tühja passimine. Liiga palju vabaaega ei ole ikka hea.
See oli kingitus Paulilt ja Tobilt.
Kingitused keelelaagri perelt
Siin on ka siis minu tuba, kuigi vahepeal on juba mõned muudatused toimunud, sain omale ka diivani tuppa.
Toodi mulle keldrist elektri kitarr ka ära, sellega oli väga mõnus vahepeal aega sisustada kui jälle midagi teha ei olnud.
Nagu ma juba ennist mainisin, siis tutvusin ma ka mõne inimesega tänu Lindale. Ja üheks inimeseks oli Jan, kes kutsus mind ka Holi festivalile (värvide festival). Holil oli täitsa lõbus, ainult jama oli see, et üks hetk läks ilm ikka päris halvaks.
Festivali alguses (ei ole väga palju värvi)
Ja kuskil keskel (juba natuke rohkem värvi)
Kuna ma endiselt ei oska videot siia panna, siis ma panin mitu pilti, vast on aru saada enamvähem mis toimus. See kõik koos värvide loopimine toimus iga tund ja kõige vahvam selle puhul oli see, et kui sa oma suud kinni sellel ajal ei mõistnud hoida nagu see vend siin üleval pildil, siis said terve ülejäänud õhtu värvi maitsta oma suus, vähemalt minu puhul oli see nii.
Ja lõpuks saime ka sellist ilma nautida :)
Ning ka veidi õhtusem pilt.
Koju läksin ma kottpimedas, riided läbi ligunenud värvist ja veest ja ma eksisin ainult ühe korra ära, ütleks nii, et päris hea saavutus :D
Paar päeva peale Holi festivali läksime me Maxiga 3-päevasele kanuumatkale.
Ma ei tea, kui hästi siit aru on saada aga punasega on meie marsruut ja kollased ringid ööbimis paigad. See koht asus kuskil Kirde-Saksamaal.
Esimene peatus, mille me tegime kuskil põldude vahel, selleks, et veidi süüa.
Sõit ise kestis ikka üsna kaua, sest alguses me pidime minema mööda kiirteed, aga seal olid mingid ummikud seega Max otsustas minna mööda väiksemaid teid. Jama oli ainult selles, et peaaegu kõik väiksemad teed olid kinni pandud ehituse tõttu, seega me pidime oma marsruuti muutma u. 6 korda ja see võttis ikka väga kaua aega.
Aga vähemalt oli midagi mida vaadata. Sõitsime mingisugusest linnast läbi, kus oli heinapallidest ehitatud igasugu asju. Pildile sain ma küll ainult rekka, aga seal oli veel üks suur kirik, igasugused putukad ja muud loomad ning mingisugused kujud, millest ma päris täpselt aru ei saanud.
Siin ka pilt Maxist.
Ükshetk pidime ka natuke maad mööda liikuma ja see ei olnud lihtne..
Veel mõned pildid sealsest loodusest.
Terve see aeg oli meil ilm ikka väga ilus: päike paistis ja olid mõned pilved, aga need pilved olid lahedad. Siin nt jooksid nad lahedate vaaludena.
Ja siin olid nad lihtsalt suured ja lapikud.
Luiki oli ka päris palju, oleksime ka peaaegu peksa saanud nendelt, sest me olime lihtsalt nii väikse jõe peal, et pidime neilt nii lähedalt mööda minema.
Ja esimese päeva lõpu saime sõita koos skautidega.
Ja meie matka lõpus käisime ka ühes kalarestoranis söömas, mis oli selle vanaaegse silla taga kohe (see sild pidi olema ikka väga vana ning seda on ka vahepeal renoveeritud, väidetavalt oli varem palju ilusam). Lõpetasime oma matka jällegi Kanu Mühles, pakkisime asjad kokku ja hakkasime kodu poole sõitma. Seekord siis ainult mööda kiirteed, kuigi seal olid jälle üsna pikad ummikud.
Peale kanuumatka ja Holi festivali ei juhtunudki väga palju põnevat enne kooli algust. Vahepeal käisime perega Biergartenis ja olen ka paar korda Hannoveris käinud. Aga praeguseks ongi vast siis kõik jälle, kooli kohta saate lugeda järgmises postituses (kool hakkas mul neljapäeval 11.septembril).
