Esmamuljed ja kõik muu vägev.

Kes veel ei tea, siis eile varahommikul astusin ma lennuki peale ja sõitsin aastaks Saksamaale. Kogu suurem trall algas üleeile, kui mul oli viimane päev veel Eestis. Päeva algul sai küll mõnusalt rannas oldud ja tänu ühele vahvale töllakale ka Eesti rannad koju toodud.. Umbes poole päeva pealt, kui pidi juba kõik asjad kokku pakkima tuli mingi mega ärevus hoog peale ja lihtsalt enam rahulikult olla ei saanud, lihtsalt taidlesin ja keksisin nagu mingi vaimu haige ringi. Samuti ei  saanud ma selle ärevuse pärast absoluutselt und ja passisin kella kaheni ärkvel, kuni me lõpuks Tallinna poole sõitma hakkasime, autos u. 2-3 tundi sain und ja see oligi suht kõik. Lennujaamas oli vahva, aga sutsu kurb ära saatmine perega, peale mida läksingi läbi turvaväravate ja sain kokku ülejäänud eestlastega, kes Saksamaale keelelaagriga läksid. Lennuki sõidud võtsid kokku aega u. 4 tundi ja olid ka väga väga väsitavad, aga noh ega sellega asi ei lõppenud, sest lennukilt maha tulles sain teada, et ootab ees vahva 4 tunnine rongi sõit. Lõpuks enamvähem mingi kolme ajal jõudsin ma kohale. Rongijaama tuli vastu mulle pereisa, keda ma algul ära ei tundnud, aga õnneks sellest hullu ei olnud, ta ei saanud teada. Kui me oma esimesed tutvustused ja asjad ära olime teinud viis ta mu auto peale ja me hakkasime sõitma. Algul pidime minema tal mingisuguse sõbranna juurde, keda ta ei olnud kaua näinud ja kes nüüd kohe läheb ära reisile, Tallinnasse. Ja ma ei tea kas mulle ainult tundub või ongi lihtsalt kõik sakslased hullult rikkad.. Ma ei suutnud ära imestada, kui ilusatest ja uhketest majadest me mööda sõitsime ja ega see sõbranna maja ka just väga hurtsik ei olnud.

See oli nt lihtsalt sisehoov tal. Pluss lihtsalt kõik need vennad siin on mingid mega aednikud: 

Kahjuks ma küll avastasin, et ma ei teinud sellest väga pilte, see siin on nagu mingi sajandik kogu värgist.

Peale seda toredat külaskäiku sõitsimegi me koju, kus ma kohtusin ka pereemaga. Tuleb tunnistada, et nad ikka hullult toredad, kahju ainult, et nii palju suhtlust keele taha kinni jääb. Ja nende maja on ka hästi lahe ning ka neil on jumala suur aed.

Eile ma suurt midagi ei teinudki. Kohale jõudes sai mingi osa tutvumisest ära tehtud ja kuna ma olin ikka mega, mega väsinud, siis sain ma tund aega magada ka. Peale seda me sõime koos ja siis läksin ma Ludgeriga (pereisa) ratastega Spellet avastama ja endiselt lihtsalt absull kõik majad oleksid nagu mingite teab mis rikkurite omad..Peale seda ajasime veel õhtul natu juttu ja siis läksin ma magama ära. Täna hommikul peale hommikusööki otsustasime, et lähme ujuma, kuna päeval pidi olema ilus ilm ja õhtul pidi vihma tulema. Nii me siis läksimegi ratastega järve äärde, mis on 15 km-i kaugusel. Sinna sõites nägin ma jälle neid lõputuid maisi põlde, mis siin iga nuka peal paistavad olevat. Järv ise oli päris suur ja vesi mega mõnus, täpselt paras temperatuur, seega mul lihtsalt ei jäänud muud valikut kui ujuda paar korda üle selle järve ja tagasi. 

Selle järve puhul oli see ka väga mõnus, et seal ei olnud mitte ühtegi vetikat. Järve ääres olime me u. pool päeva, pidasime seal väikest piknikku ka. 

Järve äärest ära tulles üritasin ma teha ka pilte, samal ajal kui rattaga sõitsin.

 Tagasiteel käisime me ka läbi kirikust, kus siis noored inimesed abielluvad, varem oli see kirik mingi väike loss vms nii, et see on ümbritsetud veega ja sellel on ülestõstetav sild.

Ja samal ajal kui me seal uudistasime sõitis mööda mingi vanade traktorite tuur vms nii, et me sõitsime nii kiiresti kui saime, et saada selle kolonni ette ja teha pilte nendest vendadest. 

Peale kõike seda läksime lõpuks kodu, kus sõime ja siis vaatasime uudiseid ja nüüd siis mingit nalja saadet. 

Ühesõnaga on kõik hullult vägev ja tore olnud ja ega midagi halba ei saagi öelda, lihtsalt on mõningaid asju, millega vaja veits harjuda. Kasvõi näiteks see, et nad käivad kossidega toas. Aga see vast praegu ongi kõik minu mega vägevast elust niiet järgmise korrani.