Teine nädal

Nagu te juba võite arvata, siis tegu on järjekordse blogipostitusega ehk teisisõnu järjekordne mega awesome chapter minu erakordselt põnevas elus. Enjoy!

Esmaspäeval (11. august) läksime me ekskursioonile Kronesse (ma arvatavasti ei hakka kirjutama seda, et mul iga päev kool oli, usun, et te olete piisavalt nutikad, et see omal käel välja mõelda). Krone on üks tore firma, kus toodetakse erinevaid põllumajandus masinaid nagu nt. traktoreid. Hiljem me isegi laenutasime sealt ühe traktori. Algul viidi meid ühte suurde saali ja näidati videot nendest kõikidest toredatest masinatest ja hiljem tehti ka majatuur. Kogu see ekskursioon kestis üsna kaua ja kui aus olla, siis muutus ka lõpuks üsna igavaks.

Teisipäeval oli kanuumatk, kuhu ma aga kahjuks minna ei saanud, sest täpselt tundide lõppedes tuli mul migreenihoog ja ma olin pool pime. See tegelikult oli isegi üsna vahva, sest hätta ma sellega kuidagi ei jäänud, kuna seal oli miljon inimest, kes kõik olid eksperdid migreeni alal ja siis olid teised vennad, kes käisid veepudel käes ringi ja vedasid seda mul silme eest läbi: bottle, no bottle, bottle, no bottle. Ja lisaks arutati veel teooriat, et kui mina neid ei näe, siis järelikult on nad nähtamatud ja  saavad panka röövima minna.

Kolmapäeval oli meil jällegi üks ralley, seekord supermarketites. Pidime mööda supermarketeid ringi jooksma ja otsima erinevaid tooteid ja nende hindu üles kirjutama. Ütleks nii, et see oli ikka väga-väga-väga väsitav ja võttis mega kaua aega, kuna meil oli 3 A4 lehekülge täis küsimusi erinevate toodete kohta. Aga õnneks õpetaja tuli ja päästis meid sellest, kui ta lõpuks aru sai, et nende vastuste otsimine läheb natuke pika peale.

Reedel toimus Spelles maraton, kus enamus meist võtsid osa. Jooksu pikkuseks oli 5 km. Enne jooksu joonistasime me loomulikult üksteisele näo peale saksa lipud ja lisaks olid ka enamus võtnud kaasa enda lipu. Osavõtjaid oli üllatavalt palju nii väikse küla kohta. Inimesi tuli kokku ikka igast maailma nurgast ja lõpuks oli neid kokku mõni tuhat. Jooks ise oli täitsa tore (mina sain joosta väike Eesti lipuke käes, tänud selle eest Kerstile) ainult jama oli see, et poole distantsi peal lõid mul põlve probleemid jälle välja, aga peale selle oli see väga mõnus üritus. Minu grupp (kogu meie kaadervärgist teine nelik, grupid jagunesid nelja inimese kaupa) saavutas kõikidest gruppidest 23. koha ja meie parim grupp 7. koha. Ja kui jooks läbi sai, siis läksime ka osade inimestega seda tähistama.
Laupäeval läksime me jällegi ühele road tripile. Seekord siis mingisugusesse muuseumi laadsesse kohta, kus näidati missugune oli elu varem.

 Many-many pictures

 Kirik

 Väike koolimaja ja Kersti

Pilte koolimajast

Toredad inimesed

 Õpetati ka vilja peksma

 Ja see oli mõeldud koera jaoks

Küpsetasime ka ise leiba, tegelikult küll väga mitte, sest me saime ainult kuju vormida ja see muutus ka täielikult ahjus olles

Ja õhtul peale seda road tripi läksime me ühe teise vahetusõpilasega Lõuna-Aafrikast, tema host-venna Davidi ja tema sõpradega teise külla ühele festivalile. See meenutas veidikene, võino mitte ei meenutanud vaid oligi farmers convention, kus inimesed demonstreerisid oma traktoreid kell 12 öösel. Seal festivalil oli ikka väga palju traktoreid ja üleüldse inimesi. Tegevust oli seal ka üllatavalt palju, seal olid isegi põrkeautod. Saime seal ka turvameestega sõpradeks, sest me kogemata läksime keelatud alale, aga midagi halba sellest ei juhtunud, sest me oleme vahetusõpilased :D sai päris vahvalt juttu puhuda nendega. Ja siis kui me tagasi koju pidime minema, sain ka jälle midagi toredat teada Saksamaa kohta: väidetavalt on täiesti normaalne kõikide taksode puhul see, et nad võivad tulla poolteist tundi hiljem kokku lepitud ajast, vastupidiselt sakslaste punktuaalsusele. Ja siis me ootasimegi oma taksot u. tund aega, kuni lõpuks enam ei jõudnud oodata ja David oma ema järgi kutsus.

Pühapäeval pidi jälle vara ärkama, aga vähemalt oli hea hommikusöök. 

Peale hommikusööki läksime õhtuse Oktoberfesti jaoks traditsioonilisi riideid vaatama.

 Poest välja tulles, kõik riided olemas, isegi Gandalfi müts

 Täies rõivastuses enne minekut 

Vahepeal päeval tulid meile külla ka mu host-vanemate poeg ja tema pere, et ära tuua Lenox ja Ida (Ludgeri ja Lisa lapselapsed ja ma ei kujuta tegelikult ette kuidas nende nimesid kirjutada..). Nad tulid meie juurde neljaks päevaks ja ega väga rahu see neli päeva ei saanud küll, aga samas oli päris vahva. Nii palju kui mul seda vaba aega oli, sain ma selle sisustada lauajalgpalli mängimisega Lenoxiga ja üritusega nendega kuidagi suhelda oma minimaalses saksa keeles.

Mõned Lenoxi tehtud pildid

Ja õhtul oli meil siis mini Oktoberfest. Kuna ilm oli üsna kohutav, siis väli tegevusi väga ei toimunud ja istusime põhiliselt sees, ajasime juttu ja tegime pilte.

 Ma ei tea kes selle pildi tegi, aga tuleb tunnistada, et isegi kartuliga on võimalik paremat pilti teha..

Igatahes mul kahjuks hetkel palju pilte ei ole, need on igal pool laiali ja hetkel ma üritan neid kokku koguda, seega ma arvatavasti järgmistes postitustes naasen ka varasemate sündmuste juurde.
Aga praeguseks on arvatavasti kõik. Ma üritan ka ruttu järgmise postituse ära teha, et jõuaks lõpuks praegusesse aega, aga samas ei saa ma ka midagi lubada, sest juba homme lähen ma mõneks päevaks sotsiaalmeedia juurest eemale, kuid sellest mõni teinekord.